Heinapalli eluiga Laisa mehe peenras

Üks minu lugeja küsis, kui kaua peab vastu heinapall sellise peenrana püsti seistes.

Ma tänan selle hea küsimuse eest. Heinapalli säilivus sõltub väga paljuski järgmistest faktoritest:

• Mida neis kasvatatakse. Teatud köögiviljad lõhuvad palli sisu rohkem. Näiteks juurviljade kättesaamiseks tuleb palju palli rüüstada. Köögiviljad, mis kasvavad peal, on vähem laastava toimega pallile
• Palli sidumise kvaliteet. Iga talumees reguleerib ise oma pallide tugevust – kui mitu ringi tehakse võrguga ümber palli, kui tugev on võrgu surve ja mis on heina kvaliteet. Mõned pallid võivad olla sellised, mis ei pea ühte hooaega vastu. 
• Sademete hulk mõjutab otseselt lagundamise kiirust. Kui näiteks panna pall spetsiaalselt räästa alla, kus see saab rohkem vett, siis võib selle palli eluiga olla palju lühem.

Kui arvestada kõiki neid asjaolusid, siis palli vastupidavus jääb kuhugi 3-5 aasta vahele, aga siis järgneb sellele pallile uus eluetapp, milleks on peenramaa kate. Seal teenib see hein veel mitu head aastat. Näiteks kartuli kasvatamiseks sobib selline peenramaa ideaalselt. Viimaseks eluetapiks, kui peenramaal on ka teenitud, saab sellest heinast teha komposti asetades hein kuhugi varju ja lasta sinna vihmauss sisse. Sealt saab veel mitu aastat head kasulikku kraami. Seega kokku ühe heinapalli elueaks võib hinnanguliselt anda 10 a .

Soovin edu ja viljakat hooaega!

heinapallides kasvatamine

Selleks, et kavatada taimi, piisab poolteist aastat vanadest heinapallidest, mis on seisnud püsti vihma ja lume käes. Nendes saab kasvatada erinevaid köögivilju ilma, et peaks palju rohima või kastma, kündmisest rääkimata.

Mullavaba köögivilja kasvatus

Ma pean ütlema, et selle aasta heinas kasvatamise eksperiment ületas kõik minu ootused. Vaatamata sellele, et ma ei jõudnud kordagi suve jooksul oma taimi vaatama, ootas mind ees sügisel rikkalik saaak. 

Nüüd on järgmiseks vaja mul teha analüüsid, et näha, kas selline kasvatusmeetod õigustab end köögiviljade toitainete rikkuse poolest. Selleks on vaja tellida analüüsid veterinaarametist. Kui teil on antud teema vastu huvi, siis toetage analüüside eest tasumist, et saaksime üheskoos veenduda, kas antud kasvatamise viis on millegi poolest kehvem või parem traditsioonilisest kasvatusmeetodist.

 

Tuleohutus

Sel suvel viisime läbi ühe eksperimendi. Kuna kõik tooted, mida oleme arendanud heinapallidest, takerduvad pidevalt ühe ja sama probleemi taha, milleks on TULEOHUTUS, siis pidime oma silmaga nägema, mis siis juhtub, kui kuivanud heinapall sütib.

Me valisime kuiva ilma, kui ei olnud sadanud üle kolme nädala. Katse jaoks ohverdasime ühe kuiva palli, mis oli paigutatud ohutusse kaugusesse teistest heinapallidest ja muust kergestisüttivast materjalist. Süütasime heinapalli lahtisest otsast pärituult (seda on näha suitsu suuna järgi). Esimese hooga põles ära lahtine hein palli otsast. See tekitas kerge leegi, kuid juba minuti pärast kui pealmine hein oli põlenud, algas suitsemine. See tähendab, et lahtist leeki enam ei olnud. Kümme minutit hiljem heinapall lihtsalt tossas ühest otsast.

20 minutit hiljem oli kuiv heinapall peaaegu kustunud. Hommikuks oli suitsemine lõppenud, pall oli terve, vaid ühest otsast must.

Järeldus: Kuna antud tehnoloogia järgi tehtud pallid on nii tihedalt kokku surutud, et heina vahele ei jää õhuruumi, siis ei saa tuli nii lihtsalt sisse tungida, et süüdata kogu palli. Sellest võime järeldada, et juhusliku tule sattumisel pallide vahele ei pruugi heinapallid süttida kui ei ole jäetud lahtist heina, mis võiks tekitada suurema leegi või ei ole tegemist tahtliku süütamisega kasutades tuleohtlikke aineid.