Heinapalli eluiga Laisa mehe peenras

Üks minu lugeja küsis, kui kaua peab vastu heinapall sellise peenrana püsti seistes.

Ma tänan selle hea küsimuse eest. Heinapalli säilivus sõltub väga paljuski järgmistest faktoritest:

• Mida neis kasvatatakse. Teatud köögiviljad lõhuvad palli sisu rohkem. Näiteks juurviljade kättesaamiseks tuleb palju palli rüüstada. Köögiviljad, mis kasvavad peal, on vähem laastava toimega pallile
• Palli sidumise kvaliteet. Iga talumees reguleerib ise oma pallide tugevust – kui mitu ringi tehakse võrguga ümber palli, kui tugev on võrgu surve ja mis on heina kvaliteet. Mõned pallid võivad olla sellised, mis ei pea ühte hooaega vastu. 
• Sademete hulk mõjutab otseselt lagundamise kiirust. Kui näiteks panna pall spetsiaalselt räästa alla, kus see saab rohkem vett, siis võib selle palli eluiga olla palju lühem.

Kui arvestada kõiki neid asjaolusid, siis palli vastupidavus jääb kuhugi 3-5 aasta vahele, aga siis järgneb sellele pallile uus eluetapp, milleks on peenramaa kate. Seal teenib see hein veel mitu head aastat. Näiteks kartuli kasvatamiseks sobib selline peenramaa ideaalselt. Viimaseks eluetapiks, kui peenramaal on ka teenitud, saab sellest heinast teha komposti asetades hein kuhugi varju ja lasta sinna vihmauss sisse. Sealt saab veel mitu aastat head kasulikku kraami. Seega kokku ühe heinapalli elueaks võib hinnanguliselt anda 10 a .

Soovin edu ja viljakat hooaega!

Heinapallid Eedeni aias

Heinapallides kasvatades ei pea sa muretsema putukate või umbrohu pärast, neid palle ei ole vaja kasta, ega rohida. Laisa mehe peenar on mõnus viis omale aiasaaduste kasvatamiseks ja sellest on indu saanud juba mitmed talumehed ja kirglikud aednikud. Uuri täpsemalt meetodi kohta Facebookis: http://facebook.com/katteviljelus/

Kusjuures huvitav kokkusattumus on selle aia nimes. Kunagi muutis üks film täielikult minu arusaama põllu- ja aiapidamisest. Selles filmis ma sain teada, mis kujutab endast katteviljelus. Selle filmi nimi oli Back to Eden. Ja nüüd ma leian meie kodumaa Eedeni aiast minu meetodil kasvavad taimed.

Kas hein või põhk?

Aiamaale ma soovitan katteviljeluseks panna heina, mitte põhku. Selleks on mitu head põhjust.

Esiteks, põhk on toitainetest tühi kõrs, mis on sügiseks kogu oma väe ära andnud viljapeale. See on vilja tootmise jääkprodukt, mis sobib pigem loomadele allapanekuks või ehitusmaterjaliks. Sellest saab laduda peenra seinu või katta teeradasid. Hein niidetakse juunis, kui rohi on oma täies väes. Kõik see vägi jääb kuivamisel heina sisse ja sellega saab heinast kui kattematerjalist ka korralik väetis, mis muutub ajapikku kompostiks.

Kartul

Üks meie katteviljeluse katsetest oli kartuli kasvatus, mis oli üllatavalt edukas, kuna me tegime peenra otse metsa aasale, kus kasvasid kõik metsikud taimed paksu rohu sees.

Lähemalt saad uurida siin.

Mullavaba köögivilja kasvatus

Ma pean ütlema, et selle aasta heinas kasvatamise eksperiment ületas kõik minu ootused. Vaatamata sellele, et ma ei jõudnud kordagi suve jooksul oma taimi vaatama, ootas mind ees sügisel rikkalik saaak. 

Nüüd on järgmiseks vaja mul teha analüüsid, et näha, kas selline kasvatusmeetod õigustab end köögiviljade toitainete rikkuse poolest. Selleks on vaja tellida analüüsid veterinaarametist. Kui teil on antud teema vastu huvi, siis toetage analüüside eest tasumist, et saaksime üheskoos veenduda, kas antud kasvatamise viis on millegi poolest kehvem või parem traditsioonilisest kasvatusmeetodist.

 

Külalised

Eelmisel nädalal külastas meie heinamaa talu looduskaitse eestvedaja Lõuna-Eestis New Yorgi osariigist pärit Robert Oetjen, kes tegeleb aastaid püsirohumaade taastamisega looduskaitse aladel. Roberti arvates on oluline leida rakendus sellele väärtuslikule produktile ning kanda hoold looduskaitse alade eest loodussäästlikult. Oleme optimistlikud meie ühisprojektides ja pikaajalises koostöös meie uue koostööpartneriga.