Aiamaale ma soovitan katteviljeluseks panna heina, mitte põhku. Selleks on mitu head põhjust.
Esiteks, põhk on toitainetest tühi kõrs, mis on sügiseks kogu oma väe ära andnud viljapeale. See on vilja tootmise jääkprodukt, mis sobib pigem loomadele allapanekuks või ehitusmaterjaliks. Sellest saab laduda peenra seinu või katta teeradasid. Hein niidetakse juunis, kui rohi on oma täies väes. Kõik see vägi jääb kuivamisel heina sisse ja sellega saab heinast kui kattematerjalist ka korralik väetis, mis muutub ajapikku kompostiks.
Teiseks põhk võib olla täis väetist, kui see ei ole just mahe põhk. Vilja kasvatamisel kasutatakse erinevaid mürgiseid kemikaale umbes 1 tonn hektari kohta. Enamus sellest imendub taime kõrre sisse nii välispidiselt kui juurte kaudu. See teeb põhust kahjuliku materjali peenarde katmisel. Seal võib olla sees näiteks Glüfosaat, mis on taimemürk. See on väga mürgine aine, mis põhjustab viljatust ja teisi hälbeid. Selle molekul on nii pisike, et see tungib vabalt läbi naha. Piisab põhu katsumisest, et glüfosaat tungiks inimkehasse. Heina üldjuhul ei pritsita, sest see ei ole otstarbekas. Hein kasvab ka ilma väetiste ja putukatõrjeta.
Heinas on ka mitmekesisus, kuna aasa peal kasvavad erinevad taimed. Mürgitatud põllu peal on aga vaid viljakõrs. Heina kõdunemisprotsess algab kiiremini ja sellega saab heinast sinu taimedele korralik kompost juba samal aastal. Seega võib näiteks kartulit kasvatada juba sama aasta heina sees. Paned heina kihi maha, viskad kartulid peale ja katad teise heina kihiga. Kartul ajab juured maasse, kate teeb maa pehmeks ja hoiab niiskust. Kartuli mugulad kasvavad maapinnale. Kui korralik heinakiht on peal, ei ole taimel vaja mugulaid maa sisse suruda. Nii on kartulil ka lihtsam kasvatada suuremaid või enam mugulaid, kuna kuivanud maapinnas on kasvamiseks juurtel rohkem vaja jõudu rakendada. Heina sees on ruumi piisavalt ja mugulaid tuleb tavaliselt ca. 7 tk taime kohta.
Veel üks põhjus, miks ma soovitan kasutada heina on selles, et põhku on raskem saada. Tänapäeva kombainid peamiselt purustavad põhu viljavõtmise ajal. Väga harva kui põhku korjatakse põllu pealt kokku. Heinamaadel aga on heina külluses ja tihtipeale ei leita sellele isegi rakendust. Hein on püsirohumaade niitmise kõrvalprodukt. Talumees saab niitmise pealt toetuse juba kätte ja seega on heina tootmiskulud juba kaetud. Tihti on talunikud hädas, mis selle heinaga peale hakata, kuna meie karjad on jäänud väga väikeseks. Enam ei vajata nii palju sööta. Jääb üle kas müüa välismaale või jätta need üleliigsed pallid põllu servale või metsa alla. See teeb heina hinna palju odavamaks kui põhu.
Kui lähed otsima heinapalle, siis küsi alati eelmise või üle-eelmise aasta palle, sest söödaks need enma ei kõlba, aga katteviljeluseks sobivad ideaalselt. Nende hind on alati madalam. Võid koguni saada need päris tasuta, kuna talumeestel ei ole nendega midagi peale hakata.
Soovin sulle edu alanud hooajaks.
Kui on küsimusi, siis kirjuta mulle otse iskalkin@gmail.com
HEINAMAA 