Kuna ma elan nüüd Tallinnas ja minu katsepeenar asub Lõuna-Eestis, siis ma ei saa iga päev olla koos oma taimedega. Seetõttu on nad pidanud kogu suve omaette kasvama ilma, et keegi neid vahepeal hooldaks või kastaks. Kuidas näeb välja üks laisa mehe peenar?
- Esiteks selle kõrgus 1,2 m maapinnast on nagu köögitasapind, kus ei pea kummardama. See tagab tervisliku ergonoomika.
- Teiseks kuna antud tehnoloogial pressitud hein on pallis nii tihe, siis kogu vihmavesi jääb sellesse kinni ning aastaringi säilib paras niiskus taimede kasvuks. Tänu sellele ei pea taimi suvel eraldi kastma.
- Seoses peenra kõrguse ja heinakattega ei ole kuigi lihtne umbrohul sinna otsa ronida. Seetõttu on peenral vähe umbrohtu. Ma ei rohinud kordagi oma peenart.
- Umbrohu rohimine on tänu heina struktuurile oluliselt lihtsam kui mullases keskkonnas. Ma tõmban kergusega välja takja ja võilille juuri täies pikkuses. Takja juured on kuni meetri pikkused!
- Kuna lagunenud hein on toitaineterikas, siis taimi ei ole vaja eraldi väetada. See tagab ka mahedad produktid.
- Sel aastal ma külastasin oma peenart põhimõtteliselt kahel korral: Juunis kui istutasin seemned ja septembris kui käisin saaki korjamas. (va. mai kuus käisin eelkasvatatud taimi istutamas, aga need jäid mai kuu lume kätte ning seetõttu pidin istutama juunis seemned.)
- Peenra valmistamisel ja istutamisel ei ole kasutatud kordagi labidat, vikla, reha ega kõblast. Ainus töö oli pallid ritta laduda traktoriga.
Kui teil on rohkem küsimusi tehnoloogia ja materjali kohta, kirjutage mulle siin:
HEINAMAA 
Üks kommentaar “Laisa mehe peenar”