Kas hein või põhk?

Aiamaale ma soovitan katteviljeluseks panna heina, mitte põhku. Selleks on mitu head põhjust.

Esiteks, põhk on toitainetest tühi kõrs, mis on sügiseks kogu oma väe ära andnud viljapeale. See on vilja tootmise jääkprodukt, mis sobib pigem loomadele allapanekuks või ehitusmaterjaliks. Sellest saab laduda peenra seinu või katta teeradasid. Hein niidetakse juunis, kui rohi on oma täies väes. Kõik see vägi jääb kuivamisel heina sisse ja sellega saab heinast kui kattematerjalist ka korralik väetis, mis muutub ajapikku kompostiks.

Muld=Kuld

Ma juhtusin vaatama hiljuti dokumentaalfilmi Ameerika aktivistidest, kes püüavad vaatamata valusale survele korporatsioonide poolt luua jätkusuutlikku taimekasvatust rikastades mulda ja kasvatades seeläbi ülitoitvat ja maitsvat köögivilja. Mind ei hämmastanud seejuures nii palju see, kuidas meie praegune põllumajandusmudel hävitab otseselt mulda ja seeläbi kogu loodust meie ümber. Pigem oli valus vaadata, kuidas see tööstus keelab ära kõik alternatiivid, mis püüavad end ise ära majandada. Me elame väga kummalisel ajal. Aga igaüks meist saab anda panuse maad tervendava ja rikastava taimekasvatuse heaks. Levitage kasvõi seda filmi või neid postitusi, mida mina olen siin teinud, et see sõnum jõuaks inimesteni.

Olge terved!

http://www.grow.foodrevolution.org

Kõrvits

Mahe kasvatus

Töötades suures mahefarmis ma nägin, kuidas on võimalik kasvatada teravilja ja muid põllumajandussaadusi ilma igasuguse taimekaitsevahendite ega väetisteta. Seega põldude mürgitamine ei ole minu arvates õigustatud. Tänapäeval tuleb pöörata rohkem tähelepanu uutele või hästi unustatud vanadele traditsioonidele toiduainete kasvatamisel. Õigupoolest nad kasvavad ise, meie ülesanne on vaid luua selleks sobivad tingimused ja loodus teeb meie eest kogu töö ise ära.

Maaema mürgitamine keemiliste lahustega ei ole jätkusuutlik. Sellega me teeme kahju mitte ainult endale, vaid ka järeltulevatele põlvedele, kes siin maal peavad veel sajandeid toime tulema. Me peame kaitsma oma põhjavett ja looduslikku mitmekesisust.

heinapallides kasvatamine

Selleks, et kavatada taimi, piisab poolteist aastat vanadest heinapallidest, mis on seisnud püsti vihma ja lume käes. Nendes saab kasvatada erinevaid köögivilju ilma, et peaks palju rohima või kastma, kündmisest rääkimata.

Kartul

Üks meie katteviljeluse katsetest oli kartuli kasvatus, mis oli üllatavalt edukas, kuna me tegime peenra otse metsa aasale, kus kasvasid kõik metsikud taimed paksu rohu sees.

Lähemalt saad uurida siin.

Mullavaba köögivilja kasvatus

Ma pean ütlema, et selle aasta heinas kasvatamise eksperiment ületas kõik minu ootused. Vaatamata sellele, et ma ei jõudnud kordagi suve jooksul oma taimi vaatama, ootas mind ees sügisel rikkalik saaak. 

Nüüd on järgmiseks vaja mul teha analüüsid, et näha, kas selline kasvatusmeetod õigustab end köögiviljade toitainete rikkuse poolest. Selleks on vaja tellida analüüsid veterinaarametist. Kui teil on antud teema vastu huvi, siis toetage analüüside eest tasumist, et saaksime üheskoos veenduda, kas antud kasvatamise viis on millegi poolest kehvem või parem traditsioonilisest kasvatusmeetodist.

 

Laisa mehe peenar

Kuna ma elan nüüd Tallinnas ja minu katsepeenar asub Lõuna-Eestis, siis ma ei saa iga päev olla koos oma taimedega. Seetõttu on nad pidanud kogu suve omaette kasvama ilma, et keegi neid vahepeal hooldaks või kastaks. Kuidas näeb välja üks laisa mehe peenar?

1. Esiteks selle kõrgus 1,2 m maapinnast on nagu köögitasapind, kus ei pea kummardama. See tagab tervisliku ergonoomika.
2. Teiseks kuna antud tehnoloogial pressitud hein on pallis nii tihe, siis kogu vihmavesi jääb sellesse kinni ning aastaringi säilib paras niiskus taimede kasvuks. Tänu sellele ei pea taimi suvel eraldi kastma.
3. Seoses peenra kõrguse ja heinakattega ei ole kuigi lihtne umbrohul sinna otsa ronida. Seetõttu on peenral vähe umbrohtu. Ma ei rohinud kordagi oma peenart.
4. Umbrohu rohimine on tänu heina struktuurile oluliselt lihtsam kui mullases keskkonnas. Ma tõmban kergusega välja takja ja võilille juuri täies pikkuses. Takja juured on kuni meetri pikkused!
5. Kuna lagunenud hein on toitaineterikas, siis taimi ei ole vaja eraldi väetada. See tagab ka mahedad produktid.
6. Sel aastal ma külastasin oma peenart põhimõtteliselt kahel korral: Juunis kui istutasin seemned ja septembris kui käisin saaki korjamas. (va. mai kuus käisin eelkasvatatud taimi istutamas, aga need jäid mai kuu lume kätte ning seetõttu pidin istutama juunis seemned.)
7. Peenra valmistamisel ja istutamisel ei ole kasutatud kordagi labidat, vikla, reha ega kõblast. Ainus töö oli pallid ritta laduda traktoriga.

Kui teil on rohkem küsimusi tehnoloogia ja materjali kohta, kirjutage mulle siin:

Name(nõutav)

Email(nõutav)

Website

Comment(nõutav)

Esita

Δ

Kasvukomposti katsetused

Mul on rõõm teiega jagada, et meie heinast valmistatud kasvukompost on suurepärane materjal taimede eelkasvatamiseks nii toa- kui välitingimustes. Ma olen aastaid kasvatanud taimi seemnest ja iga kord on olnud suurimaks väljakutseks leida sobiv mahe keskkond taimedele, milles oleks piisavalt toitaineid, niiskust ja õhku parima tulemuse saavutamiseks. Sel aastal võtsin kasutusele meie vast valminud heina komposti, mis on valmistatud 100% luha heinast looduskaitse alalt. Tulemused on suurepärased. Taimed saavad piisavalt jõudu ja tuge kasvamiseks. Lehed on suured ja mahlased, juurtel on jõudu hargneda ja kasvada, varred on tugevad ja kõrvitsad on õisi täis.

Praegu on võimalik meilt tellida kasvukomposti nii koti kaupa koduseks kasutuseks, aeda kui ka suures koguses oma põllule või kasvuhoonesse. ESITA TELLIMUS SIIN.

Tuleohutus

Sel suvel viisime läbi ühe eksperimendi. Kuna kõik tooted, mida oleme arendanud heinapallidest, takerduvad pidevalt ühe ja sama probleemi taha, milleks on TULEOHUTUS, siis pidime oma silmaga nägema, mis siis juhtub, kui kuivanud heinapall sütib.

Me valisime kuiva ilma, kui ei olnud sadanud üle kolme nädala. Katse jaoks ohverdasime ühe kuiva palli, mis oli paigutatud ohutusse kaugusesse teistest heinapallidest ja muust kergestisüttivast materjalist. Süütasime heinapalli lahtisest otsast pärituult (seda on näha suitsu suuna järgi). Esimese hooga põles ära lahtine hein palli otsast. See tekitas kerge leegi, kuid juba minuti pärast kui pealmine hein oli põlenud, algas suitsemine. See tähendab, et lahtist leeki enam ei olnud. Kümme minutit hiljem heinapall lihtsalt tossas ühest otsast.

20 minutit hiljem oli kuiv heinapall peaaegu kustunud. Hommikuks oli suitsemine lõppenud, pall oli terve, vaid ühest otsast must.

Järeldus: Kuna antud tehnoloogia järgi tehtud pallid on nii tihedalt kokku surutud, et heina vahele ei jää õhuruumi, siis ei saa tuli nii lihtsalt sisse tungida, et süüdata kogu palli. Sellest võime järeldada, et juhusliku tule sattumisel pallide vahele ei pruugi heinapallid süttida kui ei ole jäetud lahtist heina, mis võiks tekitada suurema leegi või ei ole tegemist tahtliku süütamisega kasutades tuleohtlikke aineid.